Saunapäev ei pea alati olema nädala lõpus.

See oli vist üle-eelmisel teisipäeval, kui Viibu helistas ja nurises, et tema ei saanudki kino-saunast osa. Ütles, et läheb Korbale sauna kütma? Loomulikult pole mul sauna vastu kunagi midagi. Kui mina kohale jõudsin, oli kangelasisa Tõuk ka kohale tulnud, nii siis oligi kella viieks saunas juba 80 kraadi sees. Hiljem liitus Taits koos poja Joosepiga ja saigi teisipäevane mõnuzz saunaõhtu teoks. Reedel oli tahtmine terrassi teha aga Kruusiaugu Kalle uutele koertele oli vaja aeda ehitada ning kogu päev möödus lenneldes postiaukude rammimise ja betooni valamise tähe all. Õhtul oli lihtsalt mõnuzz rahvarohke saunaõhtu.
Laupäeval ei saanud saunaklubi ja sõpradega sauna teha, sellepärast et sel suvel möödus 30 aastat keskkooli lõpetamisest. Sel puhul toimus Korba õuel klassiõhtu. Oli taas tore vanu semusid kohata, mõnda polnud 30 aastat näinud. Mõni tuli kohale isegi Miamist koos alligaatori lihaga. Loomulikult köeti ka sauna ning tiiki sai ka sihtotstarbeliselt kasutatud.
Eelmisel laupäeval oli Kruusiaugu Kalle juba varakult platsis, Taits tuli ka ning nüüdseks oleme selle terrassiga üle koera saanud. On jäänud veel saba ehk terrassilauad. Vaarikas oli tulnud puhta riidega ning vahtis saunaukselt ja muudkui õpetas, samas oli tal vastutusrikas kütja roll. Limukad Limu külast jõudsid ka. Leppo tuli kasti õllega, kus oli tal 6t eri sorti omatehtud käsitööõlut sees - 3 sorti tumedat ja 3 sorti heledat. Ta võikski selle töö peale jääda - natuke veel praktikat ja me enam ei nimeta ta käsitööõllesid "Limunaadideks"  :)  Limu küla Priit oli õnneks oma mootorsae kaasa võtnud, sest minu sae ketti nimetas Mart "Lucita'ks", kuna see lutsutas prussi aga ei lõiganud. Mr. Murphy seaduste järgi olid teised ketid veelgi nürimad. Külavanem oli pigem tüliks oma rohkete ideededega - vana tõde sellest, miks ei saa raekoja platsil keppi teha? - Liiga palju õpetajaid. Aga lõpuks oli tema see, kes akutrelliga olemasolevad lauad mõnusaks teeks saunauksest tiigini ära kruvis.
Pikkade vaidluste tulemus oli selline, et prozektori valgel umbes kell 10 lõpetas külavanem kruvide keeramise ja oligi vanadest terrassilaudadest tehtud ajutine tee tiigini valmis. Ma väga loodan, et selle laudtee juures ei kehti vana kõnekäänd :"Pole midagi igavesemat ühest ajutisest laudteest."

Laudtee saunast tiigini

Laudtee tiigist saunani

Töötanner

Tööde ülevaataja Wanda

Tuhat ja üks tänu tööbrigaadile.

Oli jällegist äääärmiselt ebameeldiv saunaõhtu.

PS. Pühapäeval käisin uurimas paika, kuhu klubilistega rattamatk ikka veel tegemata - Seamunni mäele. Küll see saab kah ühel päeval teoks.

Jansa

Aabitsalõhnaline - kinematograafiline saunaõhtu

Siga alias Raivo Tihanov, sai valmis oma esimese aabitsa - koostas Kerttu Soans, joonistas Raivo Tihanov. Me teame kõik kuke-aabitsat, mõmmi-aabitsat, nüüd on olemas ka sea-aabits. Sel puhul kostitas Siga kõiki tsehhi õlle, krevettide ja soolaubadega. Aabits on tõeliselt lahe ja ütleme, humoorikas. Siis tuli Sepaonu alias Urmas Sepp ning nõudis ekraani. Ta oli ise kaasa toonud videoprojektori ning toimus kahe filmi vabaõhukino esmalinastus. Esimene film oli Jansa eelmise aasta sünna tähistamisest je teine toredast mereretkest Tallinna lahele, mille Siga kaheksale sõbrale välja tegi. Nimelt ostis ta suvel mõned pudelid "Everesti" vett, täitis mingid kupongid, saatis ära ja paari päeva pärast helistatigi talle ning paluti kaheksa tegelasega teatud ajal Pirita sadamas olla. Seal oli ka Sepaonu koos küpsetatud latika ja kaameraga, nii see teine linateos valmis saigi. Nautisime suurepärast vabaõhu filmiõhtut, sääski ja loomulikult ka sauna. Kohal oli eriti suur grupp vastutustundetuid seltsimehi - Kiilakas, Siga, Sepaonu, Taits, Joosep, Ken, Külavanem (Patika-Kautjala) Margus, Külavanem (Limu) Lepo, Priit, Taitsi sõber Silver, Jaanus, Jansa. Kuna kultuuriprogramm oli nõnna tihe, lükkus terrassi ehitus jällegist edasi. Panen siia üles siis ka mõlemad linateosed.
Krt, liiga suured, panen hiljem ülesse.

No nii see läheb, jälle jupp tehtud :)

Eile siis, samal ajal kui Patika sõudjad Pirita jõge forsseerisid, käis Korba õuel üks väga eriline kamp ringi. Kõrvaklapid peas ja metalliotsijad ees, liikusid nad justkui varjud mööda aeda. Tegemist on Eesti Detektoristide Klubi liikmetega http://edk.pro-forums.com
Jube põnev tegevus. Selgub, et iga taluhoov on metalli lausa täis, kujutage ette aastakümneid maha pudenenud pudelikorke, kruve, naelu, poolikuid lusikaid, traati, naelu, veneaegseid piimapudeli ja hapukoore purgi kaasi ... Kõik see on mul aias peidus. Leidsime veel ühe esimese eestiaegse jalgratta sadula või õigemini selle metallist osad, ühe pronksist laeka luku, ühe denga (vene tsaari raha) aastast 1753, kannata mundrinööbi ning ühe hobuse kuljuse "Victoria" nr.24. Osad kambast sõitsid minema, osad aga jäid ka sauna. Lahkusid alles öösel ühe paiku.
Sauna tegemistest niipalju, et Tõuguga kaevasime eile silluse kraavi ning vadasime killu ka sisse. Täna so. pühapäeva hommikul tegime Viibu, Taitsi ja Külavanemaga jõu ja ilu numbreid, tõime selle piiiisikese 5,5 meetrise liipri paika - SUUR Tegu.


Kolm kanget eesti jurakat


Eriti kange eesti jurakas

Saunaõhtu kulges jällegist äärmiselt ebameeldivalt :) koos dedektoristide ja Patika paadiralli tegelastega.

Ai - ai - ai ....

Laiskus, ei midagist muud :( Viimane sissekanne aprillis :( Tuhk - pea - raputamine ... mitte pea raputamine aga tuha ja pähe ... Sauna on tehtud igal nädalal kord või paar, on käinud saunaklubilised, Limukad e. Limu küla esindus, Patikad e. Patika küla esindus, raadio audiogeeniused + veel igasugust muud rahvast. Sissekannete tegemise peatas tege'lt tõsiasi, et mingil hetkel ei saanud ma pilte üles laetud, pole proovinud aga äkki see nüüd taas õnnestub.
Saunatöödest niipalju, et ilmselt valmib sel sügisel sauna terrass, mille ehituslike tingimustega oli paras jama, kuna auk, millesse tahtsin betooni valada ning posti pista, valgus hetkega vett täis. No mida sa sellest betoonist vette valad, peseb ju tsemendi välja. Nüüd aga tänu Taitsi ja Kruusiaugu Kallele on asi niikaugel, et eelmisel esmaspäeval tõime kohale ühe piiiisikese raudteeliipri, mis on 5 ja pool meetrit pikk. Selle asetamegi õrnalt enne valmis kaevatud kraavi, mis on täidetud killustikuga e. sillusele. Prussid on ka olemas, jääb ainult terrassi laud, kruvid, nurgad ja paras ports lolle ning tugevaid, kes kõik selle jama valmis teevad. Sellised on hetkeseisud.

Viimane jääauguga saun

Eelmisel laupäeval kütsin sauna, see oli 16. aprillil. Saun oli soe aga saunalisi nappis :( Lõpuks päästsid mu hädast välja Külavanem ja Taits. Saare Mikk helistas küll ja küsis kas tohib õhtul sauna tulla, loomulikult tohtis aga ta ei tulnud:( Kaido helistas küll ja küsis kas tohib õhtul sauna tulla, loomulikult tohtis aga ta ei tulnud:( Vot, küta siis veel. Tol õhtul sai viimast korda veel jääauku nautida. Sel nädalal oleks nagu eesti folkrock'i punt mul tiigi pääl olnud - JÄÄÄÄR nimelt. Suureks Reedeks, kuhu on selle nädalane saun planeeritud, pole isegi JÄÄÄÄRt enam.

Ammune soov ...

Kunagi kinkis klubiline Aviator Jones klubile raamitud Jaan Krossi luuletuse "Saun". Kuna see oli meil ainult raamitud kujul ja mitte failina, siis ei ole ma seda sealt viitsinud maha kirjutada. Nüüd aga leidsin selle digitaalsel kujul ja leian, et on õige aeg see ka siia klubi blogisse üles riputada, sest sauna seinal ripub ta niikui nii. Niisiis ...

Luuletus "Saun", autor Jaan Kross. Ilmus aastal 1958 kogumikus "Söerikastaja". Muide, see oli tema esimene luulekogu.

S A U N

Kallid kasukad, pleekinud palitud,
vastselt valminud ja kulunud kuued,
lipsud lihtsad või vägagi valitud,
siid- ja sitssärgid vanad ja uued,
kehvad kingad ja säravad säärikud,
püksid, poest tulnud või istmikult harvad –
kogu me väline väärikus-vääritus
sauna riietekapis on varnas.

Nõnda – atleetlikult sirge ja rõhukas
või jälle kiivas ja luine kui ogalik
või jälle kerkinud saiana kõhukas
ruttab end rookima kattetu kodanik.
Astub ta – asjalik harali varvastel,
numbri ja nuustiku kaenlasse torgand,
siledail säärtel või koguni karvastel –
paljas kui porgand.

Kassa ees trügis veel kobedam karakull
joppidest mööda end järje ja korrata –
kappa oodates tunneb ta : paraku
paljana piinlik on vigurit korrata…
Alasti hõlpsasti mõistatad mööda,
kes siin on kes – oh võid eksida hirmsasti:
vaatad – direktor! Ent vahest on öövaht?!
Kuulatad – kingsepp! Kuid äkki on kirjanik?!

Väike vend siingi vast kõrvu veel lidutab,
kaaluka vats pole kangusest vaba –
kuid demokraatlikult silma ju vidutab
tähtsale nabale tühine naba!
Pahiseb! Suliseb!Uhh, kuis me uhame!
Dush sajab seljale suvise vihmana…
Kuumeneb, kuumeneb – rabistab rinnale
tuhande magusalt tulise rihmaga!

Nurka nüüd vahusui vahtivad nuustikud!
Lavale! Eeh – küll nüüd vihad on vihased!
Kergemaks, sirgemaks lupjunud luustikud!
Nõtkemaks, nooremaks lõtvunud lihased!
Leilileek läbib kõik lõõrid me kopsudes.
Ilmed on mõnust muhedalt kurjad.
Auravad, rõõskavad matsudes-ropsudes
viha all punases turjad!

Küllalt! Nüüd aitab, sest maha on uhatud
viimaks meist viimne kui mustusemolekul.
Väljume – värsked ja paikesed-puhtad
otsekui uuestisündinud olekus.

Jaa – aga riietusruumis ju nakkavad
taas meisse agarad harjumuspisikud!
Rätsepaloogika alusel hakkavad
tühistest irduma tähtsamad isikud…

Mõni meist, puhkides pükstesse pugedes,
hõivab kolmele piisava pingi,
teine, õlle eest rublasid lugedes,
print-si-pi-aal-selt kopikaid tingib.
Pealt on nad puhtad ja punavad mõlemad –
seesmiselt seened nii kergelt ei koole:
sõrmed said sirgemaks, kuid veel on kõverad
küüned, mis kisuvad enese poole.

Ähkides mõnust nüüd nääkujad-paukujad
natuke aega ehk viisakalt räägivad –
homme nad jälle on allapoole – haukujad
ning nagu eilegi ülespoole – määgijad…

Muidu peab ütlema, pole ju vigagi
rookida ennast saunas.
Halb on, et toome säält kõik oma igandid
koju kui mustapesu pauna.

Paganapihta – novaatorid! Seltsimehed organisaatorid!
Vaat, kus oleks vast õnnistus – leiutis tõeliselt eesmine:
selline saun, kus meid uhtaks mitte ainult välisest sõnnikust,
vaid ka seesmisest saastast puhtaks!



Jaan Kross 1958

Vähemalt kord nädalas ikka saun soe.

Kui eelmisel laupäeval klubi asutajaliikme, Mardi kauni kaasa Age sünnipäevalt naassin, käis saunas juba tihe andmine. Tõuk, kes oli talus sulaseks, koos Saare Mikuga kütsid sauna ja langetasid võsa. Õhtuks oli saekett kas siis kivisse või okastraati lastud. See selleks aga järgmiseks talveks on ruumijagu küttepuid nagu maast leitud. Minu kohale jõudes olid sauna alles jäänud Külavanem (kaine nagu kaljamüüja), Patika kunn Janek (kelle kohta seda öelda ei saa), Janeki Saarlasest sulane Pikk, kes küll oma nime ei väärinud, sest mina ei saa aru, kuidas 1.90nene mees saab nii väikseks kokku minna:) Nagu võroke ütleks :" ...Pikk oll' nagu käänispääga väits." ning sauna oli ka esimest korda jõudnud mu naabrimees - Kohu Margus e. nagu teda kutsutakse - Petso. Kahjuks ta leiliruumi ei jõudnudki, veetis mõnusalt aega norisedes laua ääres. Enne äraminekut tahtis viisakusest ikka ka leiliruumi kiigata ning ütles, et järgmisel korral jõuab äkki lavalegi.
Viimaseid kordi sel kevadel saab veel jääauku kasutada, sest varsti teda lihtsalt enam ei ole. Mu suur koer Wanda jalutab veel ikka mööda tiigijääd või õigemini mööda seda valget ja urbset ollust, mida kuu aega tagasi jääks kutsuti. Ma mõtlen iga kord, huvitav, kas äkki nüüd känatab sisse. Siiamaani pole seda juhtunud.
Age sünnipäev oli tore kui välja arvata see, et pean tsipa üle kolmekümne € parkimistrahviks maksma (ise loll). Patika saunakamp aga tekitas mulle jälle hulga mahlapudeleid.