Viimane jääauguga saun

Eelmisel laupäeval kütsin sauna, see oli 16. aprillil. Saun oli soe aga saunalisi nappis :( Lõpuks päästsid mu hädast välja Külavanem ja Taits. Saare Mikk helistas küll ja küsis kas tohib õhtul sauna tulla, loomulikult tohtis aga ta ei tulnud:( Kaido helistas küll ja küsis kas tohib õhtul sauna tulla, loomulikult tohtis aga ta ei tulnud:( Vot, küta siis veel. Tol õhtul sai viimast korda veel jääauku nautida. Sel nädalal oleks nagu eesti folkrock'i punt mul tiigi pääl olnud - JÄÄÄÄR nimelt. Suureks Reedeks, kuhu on selle nädalane saun planeeritud, pole isegi JÄÄÄÄRt enam.

Ammune soov ...

Kunagi kinkis klubiline Aviator Jones klubile raamitud Jaan Krossi luuletuse "Saun". Kuna see oli meil ainult raamitud kujul ja mitte failina, siis ei ole ma seda sealt viitsinud maha kirjutada. Nüüd aga leidsin selle digitaalsel kujul ja leian, et on õige aeg see ka siia klubi blogisse üles riputada, sest sauna seinal ripub ta niikui nii. Niisiis ...

Luuletus "Saun", autor Jaan Kross. Ilmus aastal 1958 kogumikus "Söerikastaja". Muide, see oli tema esimene luulekogu.

S A U N

Kallid kasukad, pleekinud palitud,
vastselt valminud ja kulunud kuued,
lipsud lihtsad või vägagi valitud,
siid- ja sitssärgid vanad ja uued,
kehvad kingad ja säravad säärikud,
püksid, poest tulnud või istmikult harvad –
kogu me väline väärikus-vääritus
sauna riietekapis on varnas.

Nõnda – atleetlikult sirge ja rõhukas
või jälle kiivas ja luine kui ogalik
või jälle kerkinud saiana kõhukas
ruttab end rookima kattetu kodanik.
Astub ta – asjalik harali varvastel,
numbri ja nuustiku kaenlasse torgand,
siledail säärtel või koguni karvastel –
paljas kui porgand.

Kassa ees trügis veel kobedam karakull
joppidest mööda end järje ja korrata –
kappa oodates tunneb ta : paraku
paljana piinlik on vigurit korrata…
Alasti hõlpsasti mõistatad mööda,
kes siin on kes – oh võid eksida hirmsasti:
vaatad – direktor! Ent vahest on öövaht?!
Kuulatad – kingsepp! Kuid äkki on kirjanik?!

Väike vend siingi vast kõrvu veel lidutab,
kaaluka vats pole kangusest vaba –
kuid demokraatlikult silma ju vidutab
tähtsale nabale tühine naba!
Pahiseb! Suliseb!Uhh, kuis me uhame!
Dush sajab seljale suvise vihmana…
Kuumeneb, kuumeneb – rabistab rinnale
tuhande magusalt tulise rihmaga!

Nurka nüüd vahusui vahtivad nuustikud!
Lavale! Eeh – küll nüüd vihad on vihased!
Kergemaks, sirgemaks lupjunud luustikud!
Nõtkemaks, nooremaks lõtvunud lihased!
Leilileek läbib kõik lõõrid me kopsudes.
Ilmed on mõnust muhedalt kurjad.
Auravad, rõõskavad matsudes-ropsudes
viha all punases turjad!

Küllalt! Nüüd aitab, sest maha on uhatud
viimaks meist viimne kui mustusemolekul.
Väljume – värsked ja paikesed-puhtad
otsekui uuestisündinud olekus.

Jaa – aga riietusruumis ju nakkavad
taas meisse agarad harjumuspisikud!
Rätsepaloogika alusel hakkavad
tühistest irduma tähtsamad isikud…

Mõni meist, puhkides pükstesse pugedes,
hõivab kolmele piisava pingi,
teine, õlle eest rublasid lugedes,
print-si-pi-aal-selt kopikaid tingib.
Pealt on nad puhtad ja punavad mõlemad –
seesmiselt seened nii kergelt ei koole:
sõrmed said sirgemaks, kuid veel on kõverad
küüned, mis kisuvad enese poole.

Ähkides mõnust nüüd nääkujad-paukujad
natuke aega ehk viisakalt räägivad –
homme nad jälle on allapoole – haukujad
ning nagu eilegi ülespoole – määgijad…

Muidu peab ütlema, pole ju vigagi
rookida ennast saunas.
Halb on, et toome säält kõik oma igandid
koju kui mustapesu pauna.

Paganapihta – novaatorid! Seltsimehed organisaatorid!
Vaat, kus oleks vast õnnistus – leiutis tõeliselt eesmine:
selline saun, kus meid uhtaks mitte ainult välisest sõnnikust,
vaid ka seesmisest saastast puhtaks!



Jaan Kross 1958

Vähemalt kord nädalas ikka saun soe.

Kui eelmisel laupäeval klubi asutajaliikme, Mardi kauni kaasa Age sünnipäevalt naassin, käis saunas juba tihe andmine. Tõuk, kes oli talus sulaseks, koos Saare Mikuga kütsid sauna ja langetasid võsa. Õhtuks oli saekett kas siis kivisse või okastraati lastud. See selleks aga järgmiseks talveks on ruumijagu küttepuid nagu maast leitud. Minu kohale jõudes olid sauna alles jäänud Külavanem (kaine nagu kaljamüüja), Patika kunn Janek (kelle kohta seda öelda ei saa), Janeki Saarlasest sulane Pikk, kes küll oma nime ei väärinud, sest mina ei saa aru, kuidas 1.90nene mees saab nii väikseks kokku minna:) Nagu võroke ütleks :" ...Pikk oll' nagu käänispääga väits." ning sauna oli ka esimest korda jõudnud mu naabrimees - Kohu Margus e. nagu teda kutsutakse - Petso. Kahjuks ta leiliruumi ei jõudnudki, veetis mõnusalt aega norisedes laua ääres. Enne äraminekut tahtis viisakusest ikka ka leiliruumi kiigata ning ütles, et järgmisel korral jõuab äkki lavalegi.
Viimaseid kordi sel kevadel saab veel jääauku kasutada, sest varsti teda lihtsalt enam ei ole. Mu suur koer Wanda jalutab veel ikka mööda tiigijääd või õigemini mööda seda valget ja urbset ollust, mida kuu aega tagasi jääks kutsuti. Ma mõtlen iga kord, huvitav, kas äkki nüüd känatab sisse. Siiamaani pole seda juhtunud.
Age sünnipäev oli tore kui välja arvata see, et pean tsipa üle kolmekümne € parkimistrahviks maksma (ise loll). Patika saunakamp aga tekitas mulle jälle hulga mahlapudeleid.

Juhõissa, Kiilakas jälle aasta vanem !!!

Pole pikka aega kirjutanud aga ega see ei tähenda, et saun kütmata oleks olnud. Igal blogist puuduval nädalal oli saun korralikult kuum vähemalt ühel või kahel või koguni kolmel korral. Isegi laisad raadiokutid leidsid aega, et oma paksud kered siia vedada. Peale sauna olid nad taas nii särtsu täis, et lahkusid kepseldes öhe.
Vahepeal käisin järjekordselt koos Kultuuri- ja kalastusklubiga "Kiisk" sõbralikus Soome Vabariigis iga-aastasel kalastusretkel. Kui eelmisel korral oli külalisesinejaks PTM siis nüüd oli sõber Vladi. Riputan siia ka mõned pildid sellest retkest ...



Selline näeb välja talikalastaja sõiduk tagantpoolt ...




Vladi järve pääl.



Kolm meest ja viis koha - Masa, Tom ja Antti.



Hautatud koha, poola kastmes - made by Vladi.


No tuleme nüüd siis eilse sündmuse juurde. Jälle Kiilakas ja jälle sünnipäev. See sündmus ajas Korbale kokku sellised vanad peerud, keda pole jupp aega näinud (mõtlen Tomi ja Marti). Kohal olid Kiilakas, Tom, Joonas, Toits, Viibu (otse soome laeva pealt), Kiilaka naaber Jaanus, Vaarikas, Kaido, Juss, Taits, Külavanem ja ma vist ise olin ka. Et selline tore sündmus toimus, siis tõestuseks ka mõned pildid.



Kogu näiteseltskond.



Töö käis ka siseruumis

Tulemuseks on see hea asi, et sain jälle hulga mahlapudeleid, kuhu sügisel õunamahla villida, peavad olema keeratava korgiga ja klaasist.
Järgmise korrani - Jansa :)