Kunagi kinkis klubiline Aviator Jones klubile raamitud Jaan Krossi luuletuse "Saun". Kuna see oli meil ainult raamitud kujul ja mitte failina, siis ei ole ma seda sealt viitsinud maha kirjutada. Nüüd aga leidsin selle digitaalsel kujul ja leian, et on õige aeg see ka siia klubi blogisse üles riputada, sest sauna seinal ripub ta niikui nii. Niisiis ...
Luuletus "Saun", autor Jaan Kross. Ilmus aastal 1958 kogumikus "Söerikastaja". Muide, see oli tema esimene luulekogu.
S A U N
Kallid kasukad, pleekinud palitud,
vastselt valminud ja kulunud kuued,
lipsud lihtsad või vägagi valitud,
siid- ja sitssärgid vanad ja uued,
kehvad kingad ja säravad säärikud,
püksid, poest tulnud või istmikult harvad –
kogu me väline väärikus-vääritus
sauna riietekapis on varnas.
Nõnda – atleetlikult sirge ja rõhukas
või jälle kiivas ja luine kui ogalik
või jälle kerkinud saiana kõhukas
ruttab end rookima kattetu kodanik.
Astub ta – asjalik harali varvastel,
numbri ja nuustiku kaenlasse torgand,
siledail säärtel või koguni karvastel –
paljas kui porgand.
Kassa ees trügis veel kobedam karakull
joppidest mööda end järje ja korrata –
kappa oodates tunneb ta : paraku
paljana piinlik on vigurit korrata…
Alasti hõlpsasti mõistatad mööda,
kes siin on kes – oh võid eksida hirmsasti:
vaatad – direktor! Ent vahest on öövaht?!
Kuulatad – kingsepp! Kuid äkki on kirjanik?!
Väike vend siingi vast kõrvu veel lidutab,
kaaluka vats pole kangusest vaba –
kuid demokraatlikult silma ju vidutab
tähtsale nabale tühine naba!
Pahiseb! Suliseb!Uhh, kuis me uhame!
Dush sajab seljale suvise vihmana…
Kuumeneb, kuumeneb – rabistab rinnale
tuhande magusalt tulise rihmaga!
Nurka nüüd vahusui vahtivad nuustikud!
Lavale! Eeh – küll nüüd vihad on vihased!
Kergemaks, sirgemaks lupjunud luustikud!
Nõtkemaks, nooremaks lõtvunud lihased!
Leilileek läbib kõik lõõrid me kopsudes.
Ilmed on mõnust muhedalt kurjad.
Auravad, rõõskavad matsudes-ropsudes
viha all punases turjad!
Küllalt! Nüüd aitab, sest maha on uhatud
viimaks meist viimne kui mustusemolekul.
Väljume – värsked ja paikesed-puhtad
otsekui uuestisündinud olekus.
Jaa – aga riietusruumis ju nakkavad
taas meisse agarad harjumuspisikud!
Rätsepaloogika alusel hakkavad
tühistest irduma tähtsamad isikud…
Mõni meist, puhkides pükstesse pugedes,
hõivab kolmele piisava pingi,
teine, õlle eest rublasid lugedes,
print-si-pi-aal-selt kopikaid tingib.
Pealt on nad puhtad ja punavad mõlemad –
seesmiselt seened nii kergelt ei koole:
sõrmed said sirgemaks, kuid veel on kõverad
küüned, mis kisuvad enese poole.
Ähkides mõnust nüüd nääkujad-paukujad
natuke aega ehk viisakalt räägivad –
homme nad jälle on allapoole – haukujad
ning nagu eilegi ülespoole – määgijad…
Muidu peab ütlema, pole ju vigagi
rookida ennast saunas.
Halb on, et toome säält kõik oma igandid
koju kui mustapesu pauna.
Paganapihta – novaatorid! Seltsimehed organisaatorid!
Vaat, kus oleks vast õnnistus – leiutis tõeliselt eesmine:
selline saun, kus meid uhtaks mitte ainult välisest sõnnikust,
vaid ka seesmisest saastast puhtaks!
Jaan Kross 1958
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar